Kolmapäeval, 25 jan.

Hommiku kliinikusse ei läinud. Tulin kella 11 ajal üles. Kirjutasin kella 3, sõin, ja läksin välja. Käisin Kotsari pool Kastani uul. ₦ 47, kuid ta on maale sõitnud. Siis läksin Tiigi uul. alla. Linda Suits tuli kolme plikaga vastu. Käisin „Meie Aastasaja“ toimetuses ja siis läksin „Ю. Л.“ juurde. Olin tükk aega. Sealt tulin välja, läksin „Karskuse kuratoriumi“ [1] ja sealt Ounmani poole. Ta oli kodus. Nende juures elavad kolm neiud. Ajasime niisama jutu, tema ametist ja minu kirjanduslisest tegevusest. Siis helistasin E.N.K.S. gümnasiumi. Kell oli kümne minuti pärast pool 8. Mariet ei olnud veel kodus. Teist korda helistasin kella 8 ajal. Oli kodus. Küsisin, kas kirja käte on saanud ja mis otsusele ta on tulnud. Vastas, et Kübar võida ise seda küsida. Vabandasin, et mina kirja sisust midagi ei tea. Küsisin Gerda järele. Teda ei olnud seal. Palusin küsida, mispärast ta mulle Pärnust mitte ei vastanud. Lubati täita. Lubasin homme nende poole minna. – Siis helistasin Oskar Kraavi poole, kuid vastust ei tulnud. Tulin Ounmanni poolt ära ja läksin Kübara poole. Tuli ka Nimrod, kes ööseks jäi. Lubasin Peetri, Marie, Gerda, Olga, Salme, Valter M. ja Aug. R. elule halba teha! Ma usun kindlaste ise ka et ma midagi halbtust neile teen. Kübar vihastas, et ma Mariele halba tahtvat teha. Mina heitsin Kübarale ta tuulist mõteviisi ette. On ju ka tõsi. Ilves hakkas Mariet pilkama. Kübaral läks hing täis ja ta tahtis tuast välja minna. Kuid ei teinud seda. Siis kõnelesime veel tüdrukutest ja muust. Ilves ütles, et Gerda olevat ilus tüdruk, kuid jalgust kange. Mina vaidlema ei hakanud, sest et tal osalt ka tõsi oli. Tulin kella 11 ajal kodu. Kodus kirjutasin, lugesin ja kirjutasin. Magama läksin kella [...][2] ajal.

[1] See tähendab „Karskuse Sõbra“ kuratoorium.
[2] Ta unustas ilmselt ära täpset aega kirjutada.

Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.