28. jaan 2012

Laupäeval, 28 jan. 1912.

Hommiku tulin suure vaevaga üles. Tahtsin väga magada. Enne apteki minekut käisin „Vanemuises“ lehti lugemas. Aptekist sain kella 12 ajal vabaks ja läksin „Ю. Л.“ juurde. Kübar oli ära läinud ja ma sain temaga Rüütli uulitsas kokku. Läksin ”Oleviku” toimetuste küsima, kas minevases numbris ilmunud ilma nimeta tõlge minu oma on. Vastati, et jah. Tänases numbris ilmus mull ka üks lühikene tõlge. [1] Sealt läksime Kübara poole ja olime seal kuni kella ¾ 2. Siis läksime E.N.K.S. gümnasiumi õpilastele vastu. Matto tuli vastu; Kübar teretas, kuna aga mina vaevalt mütsi puudutasin. Sealt läksime Ringkonnakohtu juurde. Ma kirjutasin müügi allatulevad talud üles. Siis läksime alla linna. Mina võtsin „Meie Aastasada“ toimetusest lehe ja läksin kodu. Mull oli ainult üks sõnum sees, kuna aga rohkem pidi olema. Kodus kirjutasin sõnumed valmis. Ootasin kirjakandjat. Tuli ja tõi „Ilmarise.“ Rahutu südamega võtsin ma ta lahti. Oh! Kuidas ma rõemustasin, kui „Meieaegset muinasjutu“ nägin. Ma ei soovinud enesele midagi paremat. Võtsin lisa ühes ja läksin linna. Käisin „M. A.“ juures, kuid unustasin oma käsikirjad ikkagi andmata. Läksin „Ю. Л.“ juurde ja ajasin Urbanovitschiga tükk aega jutu. Ütles, et Cand. Tõnisson [2] kõnelda vene keelt kaunis halvaste. Sealt rutasin ma Margensi kursuste poole, Kübarale vastu. Nimrod ootas juba seal. Läksime sisse. Kübar oli tulekul. Näitasin neile „Meieaegset muinasjutu.“ Küll nad aga rõemustasivad. Kübaral oli natukene raha ja selle jõime Barklai platsi juures olevas õllepoodis maha. Tegime otsuseks, et kolmekesi E.N.K.S. gümnasiumi (õhtu) läheme. Nimrod pidi uisuteel neiu Mattole jutu näitama, kuid ei saanud kokku, sest et see ühe teisega sõitis. Hea küll! Ütelsin O. Kraavile, et jutt on ilmunud. Võttis ära ja lubas plikadele näidata, kuid ei saanud kokku. Näitas Rõikale. Rõigas ütles, et sellega midagi teha ei saa. Ma ütelsin, et ei tahagi midagi teha. Rõigas lubas Kübarat viimase kirjas kirjutatud sõnade pärast tema üle vastutusele võtta. Sõnad on: „Rõigas tunneb naisterahvastest lõbu“ ja „[...] õnnelikud.“ Sellest ei tule aga midagi välja. Vahejuhtumisi uisuteel midagi ei tulnud. Olin Tulfiga koos ja ajasime tükk aega paar korda juttu. – Uisuteelt lahkusime enne Olgat, Mariet ja Rõigast, et E.N.K.S. gümnasiumi minna. Läksime kolmekesi üles. Nimrod läks [...] „kohta.“ Meie koputasime Kübaraga Kahuski ukse peale, kuid kedagi ei olnud kodus ja me läksime alla, Nimrodit üles jättes. Nimrod tuli meile uulitsale tükki aja pärast järele. Uulitsal kõndides läks meist Salme Antson mööda, E.N.K.S. gümnasiumi. Värati peal tuli Gerda Västrik vastu. Ma ei teretanud. Seal samas tulivad ka Olga, Marie ja Rõigas vastu. Teretasin, neiud võtsivad tasa teretuse vastu. Nimrod ei julgenud enam üles minna. Siis sõitsivad nad, Kübar ja tema, kodu, et Ilvest tuua, kuna aga mina sisse läksin. Seal olime vaiksed. Tõnisson katsus minu paar korda pilgata, kuid mina ei teinud sellest väljagi. Tükikese aja pärast tulivad Kübar ja Ilves järele. Siis küsisin ma, mis pärast neiud mind koolis laimavad. Vastadi, et nad ei tea. Mina ütelsin, et mulle ei lähe „joodik“ korda, vaid koer. Siis ütles Rõigas, et kas see ei olevat „koera“ tükk, mida mina Kübaraga tahtvat teha. Nimelt, voorimehe [...] litsidega vastu sõita, just sell ajal, kui plikad koolist tulevad. Mina ütelsin, et see on ennem joomine ja langenud naisterahvastega läbi käimine, kui et „koera“ tükk. Jäi vait. Mina nõudsin neidudelt seletust edasi ja ütelsin, et olen sunnitud abinõusid tarvitama. Rõigas tegi märkuse vahele, et Peetri ära olekul mitte kaitseta naisterahvaste peale tungida. Mina vastasin, et see ei lähe sulle korda, ja et nad seda ära on teeninuvad, et nende käest vastust nõuda. Tuli Peeter. Teretas meid kõiki kätt pidi. Siis algas alles päris jant peale. Peeter hakkas minu käest mõned jutuainete üle järele pärima. Vastasin. Siis tuli see, et kas mina olen päevaraamatut lugenud? Ütelsin, et ei! Marie ütles, et Kübar olevat kõnelnud. Kübar ütles, et tema ei ole mitte ütelnud, et mina olen lugenud. Mina salgasin päevaraamatu lugemise lõpuni maha. Siis ütles Rõigas, kas ei olevat see „koera“ temp, kui mina päevaraamatut ära olevat tulnud varastama. Mina ütelsin, et see tõsi ei ole. Mina kuulasin omad süüdistused ära. Siis küsisin Peetri käest: „Kas tahad, et nüüd sinu teguviisi tahan ütelda.“ Tema küsis aga vahele, mis pärast olevat mina ütelnud, et kaine peaga enam nende poole ei tule. Ütelsin, et sinu teguviisi pärast ei tule. Siis läksin ma juba vihasemaks. Ütelsin, et sina oled vist aumees, kui Kübarale rahaväljapressimise kirja saatsid. Võtsin taskust jutu välja ja näitasin. Ütelsin, et Masingu kätte saadan ja ka Põllule näitan. Nad kardavad seda tõesti, ehk ei saa jälle hädaohust aru. Tõnisson ja Antson palusivad jutu ette lugeda. Kahusk ei lasknud. Siis ütles Antson, et mina pidavat talle tingimata jutu lugeda andma. Tema olevat ka palju lugenud ja vaatavat järele, kas tal ka väärtust on. Siin ei ole aga praegu väärtusest kõne, vaid mõjuvast sisust. Peale selle ei ole ta ka mitte alavääriline. Rõigas ütles, et kust olevat mina aine saanud. Seda olevat mulle O. Kraav andnud. See on aga vale. Peale selle ütelsin ma jälle Kahuskile rahaväljapressimist. Ta kargas üles ja läks tuast välja, karjudes, et tahtvat vaadata, kas lähen mina täna tervete kontidega tuast välja. Mina tõusin üles, et ära minna. Ütelsin: „Näete nüüd preilid, kui raske on mõnel inimesel tõtt kuulda, mida ma varjata ei taha.“ Kahusk tuli tagasi ja ütles, et minu välja laskvat visata, kui ma niisuguseid jutusid ajan. Vastasin, et ise lähen ilma ajamata. Ilves tahtis ühes tulla, kuna aga Kübar pliidi peale istuma jäi. Kahusk ütles, et ega ta Ilvest välja ei ajavat. Ilves ütles, et mulle kaasa tunneb ja sellevastu põlgtust tunneb, et Kahusk mind tõe pärast välja ajab. Mina ütelsin ukse pealt: „Mina annan teile, neiu Antson, lähemal ajal jutu lugeda,“ ja siis ütelsin Kahuskile, et „vaata, kuidas sina tõde kardad. Mina ei jätta teda aga mitte rahule“ ja lahkusin. Veidikese aja pärast tulivad Ilves ja Kübar järele. Ilves ütles, et Kahusk olevat tema sõnade pärast vaikseks jäänud, ja ta oleks tingimata nutma hakanud, kui aga mitte nüüd Kübar ruttu ära ei oleks tulnud. Ütelsin Kübarale, et tema teguviisiga täna rahul ei ole. Sellest võib mulle kaunis halb lugu tulla, kui ta tõendab, et mina olevat päevaraamatut lugenud. Tegime otsuseks, et kui mull kusgil vastust tuleb anda, siis Kübar ütleb, et ilma nimeta kirja olevat saanud, kus osalt päevaraamatu sisu sees olevat olnud. Läksime Kübara poole. Arutasime niisama. Lubasin kõvaste pikemat jutu kirjutada. Seda ütelsin ma ka E.N.K.S. gümnasiumis neiu Antsonile, et ka tema sinna sisse läheb ja et, kes pärast naerab, see naerab paremine. Nimrod ütles, et oleks tore, kui tükki kümme veterinarisid, ka värvimütsi mehi, kokku ajada ja E.N.K.S. gümnasiumi ette „drama“ minna tegema, muidugi ise täis. Mazkiewicz on mees, kui purjus, siis musutab tüdrukuid, Gratsianov, Kuruljak ja Kämper hakavad endid alasti võtma ja lorivad hirmsaste. Üks poole [...] hakkab aga täis olles kaugele kusema. See oleks veel peenikene nali, kui meie seal joome. Mis arvavad küll plikad?! Arutasime veel pikemalt sellest arvatavast lõbust. Selle aga, et Kübaraga tüdrukutele vastu sõidame, teeme välja. Ma kujutan enesele ette, mis see tähendama saab, kui ma langenud naisterahval sülles istun ja teda suudleks, muidugi ise joobnud. – Siis hakasime kaardid mängima. Mängisime kella ½ 1. Siis läks Ilves magama, kuna aga meie kolmekesi jutu jäime ajama. Kõnelesime revolutsionist, Tartu mässust, kuidas üks vanamees poisikarjaga poodisid kinni käimas pannud. Mina kõnelesin jälle, kuidas Ala, Lüdimuse ja Nimrodiga Doomemäel „drama“ tegime. Üks kord tahtsime gümnasiasti kinni viia, ja veel palju teisi tükisid. Kodu tulin kella 2 ajal öösi. Kõht valutas hirmsaste. Olin tükk aega üleval ja lugesin „Postimeest.“ Magama läksin kella 3 ajal öösi. Täna õhtu poolikul ma kliinikus ei olnud.

[1] „Olevik“ Nr. 8 1912, lk. 61-62.
[2] Eesti õigusteadlane (cand. jur.), riigitegelane ja pärastine riigivanem Jaan Tõnisson (1868-1941?), kelle initsiatiivil loodi 19. sajandi alguses Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts ja kes oli tollal ka tegev „Postimehe“ toimetuses, „Karskuse Sõbras“ ja teistes Tartu seltsides, asutustes jne.
 
Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar