31. jaan 2012

Teisipäeval, 31 jan.

Tulin hommiku kella ½ 8 ajal üles ja käisin kodus söömas. Viisin Kübara poole leiba. Ilves hommiku poolel tööle ei läinud. Õpisin pooltundi. Siis tuli Nõmberg sinna. Tegime talle ja Nimrodile nalja ja peitsime ihukatteid ära. Siis läksime välja. Saatsime Nõmbergi silmakliiniku juurde. Ei tahtnud teine uskuda, et see kliinik on. Tema arvanud mõne koolimaja olema. Oleks meil enne meelde tulnud, siis oleks ta kuhugi mujale saatnud. Kübar läks „Ю. Л.“ juurde, mina ja Nimrod kliinikusse. Seal katsusime õpida, kuid ei saanud. Poisid tulivad lugemise tuppa ja segasivad. Kella poole ühe ajal läksime, mina, Nimrod ja Truslit, eksamile. Brentzen pani Nimrodile esimeste jalgade üle küsimuse ette. Nimrod läks segi, aga ütles siisgi ka õigeste. Brentzen kukutas ta läbi. Siis tuli kord minu kätte. Seesama küsimus. Mina ütelsin talle, kuid läksin „пясть“ [1] seletamise juures segi ja nimetasin võrdlemise juures „скакательный сустав“i. [2] Kukutas läbi. See meie peale mõju ei avaldanud, vaid äratas veel nagu rõemsat tuju. Naersime tihti, kui Trusliti eksamineeriti. Ta ei teadnud ka suuremat midagi, kuid sai siisgi läbi. Lätlane lätlase poolt! Niisuguse eksami viisiga ei taha meie rahul olla ja ei pea teda eksamiks. Vähemalt peab kolm küsimust ettepanema, aga mitte ühe ainsama pealt inimest läbi kukutama. Näitas, nagu oleks ta meid tingimata läbi tahtnud kukutada. Ükskõik! Läheme neljapäeval. Peale eksami läksin Kübara poole, kuid teda ei olnud veel kodus. Siis läksin kodu, lugesin lehe ja „Голос Земли“ käest kirja läbi ja sõin. Siis läksin uuesti Kübara poole. Oli teine kodu tulnud. Aitasin tall ühe rehkenduse ülesande valmis teha. Kübaraga läksin ühes alla; tema kursustele, mina institudi. Meil oli kella 4 ajal usuõpetuse tund. Kolmandast kursusest oli alguses ainult kaks õpilast: mina ja Mihkelson. Schwartz [3] pidas mind Nimrodiks, ja kui ta seda nimetas, ütelsin mina, et Äru olen. Siis ütles ta, et see ükskõik olla. Mina aga vastasin, et Nimrod suurem „kelm“ on ja et mina rohkem tuntud olen. Tunniajal sai väiksel viisil „drama“ tehtud ja palju naerdud. Mina ütelsin poistele lausesid piiblist, mis iga kõlbsuse raamatust puuduvad. Nad on ju päris lori, kuid on siisgi piiblis. See on siis see jumala sõna, mida meie õpime ja mille järele elama püame. Niisuguse õpetusega mina aga mitte kuidagi rahul ei taha olla. Piibel on ju legenda, vanaaja roman, sel ajal kirjutatud, kui temas tähendatud seletused juba sündinuvad olivad. Tunniajal kõnelesin Schwartzile vastu Jeesuse üle. Mull on igatahes õigus, kui minu seisukohast Jeesuse elu ja Piibli peale vaadata. Kliiniku peale seletasin poistele Jeesuse „imetegudest“ arvatavaid võimalusi. Kella kuue ajal läksime Nimrodiga kliinikust minema. Tahtsime „Imperiali“ minna. Ta ostis Maasiku käest „Exterieri“ ära, ja müüs siis sama kümme kopikat odavamalt Saitschenkole ära. Enne kinosse minekut käisime Scharl Ruberi pool. Ta näitas ja luges meile keelatud pornografilisi luuletusi ette. Kaunis peenikesed, kuid kunstlise välimuse poolest mitte midagi. Ma kirjutan nendest mõned üles. „Imperialis“ olivad kaunis rahuloldavad pildid. Teatrist läks Nimrod kodu, mina aga Kübara poole. Ta oli veel uisuteel, kuid tuli varsti kodu. Ema oli tal seal ja mina lahkusin varsti, ja läksin Jacob Leppiku pool. Seal ajasime, mina, Leppik, Nõmberg ja ajakirjanik Tompi vend niisama tühist juttu tühistestest asjadest ja pilkasime üksteist. Kaunis lõbus oli olla. Ära tulin kella 10 ajal ja läksin kohe kodu. Seal sõin, kirjutasin „Meieaegse muinasjutu“ venekeelde ümber „Ю. Л.“ jaoks, ja viin ta kunagi Jurkatammi [4] poole parandada. Oleks väga peenikene, kui ta venekeeles ilmub. – Magama läksin umbes kella kahe paiku.

[1] „kämmal.“
[2] „põlveõnnal.“
[3] Wilhelm Schwartz oli Tartu Veterinaariainstituudis õpetaja (EAA, f. 404, n. 1, s. 598).
[4] Juhan Jurkatam (1921. aastast Tamm; 1858-1944) oli eesti õpetaja, ajakirjanik ja tõlkija. Oli tegev Tartu „Karskuse Sõbras.“

Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.

30. jaan 2012

Esmaspäeval, 30 jan.

Hommiku õpisin ja läksin siis kella 11 ajal kliinikusse. Eksamile ei võetud. On homme. Kübar tuli kella ühe ajal kliinikusse ja ma läksin kell ½ 2 ära. Käisin Kübara pool ja läksin siis kodu. Kodust läksin kella 4 ajal ära. Käisin „M. A.“ toimetuses ja andsin mõned (4) käsikirja. Sealt läksin „Ю. Л.” juurde ja siis kliinikusse. Kella ¾ 6 ajal tulin Nimrodiga ära ja läksime E.N.K.S. uisutee juurde. Ootasime seal Kübarat, kuid ta ei tulnud, ja siis läksime minu poole. Siin õhtut süües, läksime Kübara poole. Ajasime niisama juttu. Õpida ei saanud. Nimrod, Ilves ja Kübar läksivad kella 12 ajal magama, mina kell 2.

Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.

29. jaan 2012

Pühapäeval, 29 jan.

Hommiku tulin kella 12 ajal üles, nõnda et kliinikusse ei saanud minna. Kella ½ 3 ajal läksin Kübara poole, kuid teda ei olnud kodus. Siis läksin Leppiku poole. Tema lubab homme või ülehomme Pärnu ligidale sugulaste poole raha otsima minna. Kui raha saab, siis sõidab Tartusse tagasi ja avab „Торговое посредничество.” [1] Kui aga ta sealt raha kätte ei saa, siis läheb Viljandisse aastalaadale kauplema. Saab näha. – Leppiku poolt läksin alla linna. Sain seal Alaga kokku ja käskisin homme õhtu kella 7. ajal Rüütli uulitsas olla ja mulle „Oma Maa“ tuua. Ma tahan teda Tallinnasse Brakmannile saata. Kindlaste Ala tuua ei lubanud. Siis läksin „Imperiali“ ja olin seal poole kuueni. Olivad kaunis kenad pildid. Läksin kliinikusse. Seal olivad ainult paar poissi. Teised puudusivad ja olivad üleskirjutatud. Sain Mihkelsoni poolt „Exterieri“ ja rutasin E.N.K.S. uisuteele. Kübarat seal ei olnud. Kui ma uisutee peal kõndisin, trehvasin Mariest, Olgast, Antsonist ja Rõikast mööda minema. Mina ei tahtnud neist väljagi teha, kuid Rõigas kergitas mütsi ja ütles „Tere õhtust.“ Mina vastasin kohe. Olga ütles „Suurepäraline.“ Seal üteldi veel midagi muud, kuid ma ei kuulnud. Minu teada teisi inimesi ligidal ei olnud, ja sellega olin mina siis ikkagi see, keda Rõigas teretas. Riidespaneku tuas vahtis Gerda mulle otsa, kuid ma ei teretanud. Tulin uisuteelt nende kompanii järele ära, ja läksin nendest ruttu mööda. – Kübar olivad Ilvesega kodus. Ka Kübara mamma oli seal. Kübar tahtis mammale „Meieaegset muinasjutu“ ettelugeda, ja ma andsin ta tema kätte, ja tulin ise tulema, et pärast tagasi tulla. Tagasi tulles arutasime niisama. Kübar pahandas, mispärast ma teda „Meieaegses muinasjutus“ sõimavat. Ma ütelsin, et ju ise poolemiste nõus olid. Ja ega mull seal tema kohta valet ei olnud. – Nemad läksivad kella ¾ 1 ajal magama, kuna mina aga kella 2 exterieri õpisin, kuid siis tükkis uni peale ja ma heitsin ka magama.

[1] „Kaubavahendus.“

Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.

28. jaan 2012

Laupäeval, 28 jan. 1912.

Hommiku tulin suure vaevaga üles. Tahtsin väga magada. Enne apteki minekut käisin „Vanemuises“ lehti lugemas. Aptekist sain kella 12 ajal vabaks ja läksin „Ю. Л.“ juurde. Kübar oli ära läinud ja ma sain temaga Rüütli uulitsas kokku. Läksin ”Oleviku” toimetuste küsima, kas minevases numbris ilmunud ilma nimeta tõlge minu oma on. Vastati, et jah. Tänases numbris ilmus mull ka üks lühikene tõlge. [1] Sealt läksime Kübara poole ja olime seal kuni kella ¾ 2. Siis läksime E.N.K.S. gümnasiumi õpilastele vastu. Matto tuli vastu; Kübar teretas, kuna aga mina vaevalt mütsi puudutasin. Sealt läksime Ringkonnakohtu juurde. Ma kirjutasin müügi allatulevad talud üles. Siis läksime alla linna. Mina võtsin „Meie Aastasada“ toimetusest lehe ja läksin kodu. Mull oli ainult üks sõnum sees, kuna aga rohkem pidi olema. Kodus kirjutasin sõnumed valmis. Ootasin kirjakandjat. Tuli ja tõi „Ilmarise.“ Rahutu südamega võtsin ma ta lahti. Oh! Kuidas ma rõemustasin, kui „Meieaegset muinasjutu“ nägin. Ma ei soovinud enesele midagi paremat. Võtsin lisa ühes ja läksin linna. Käisin „M. A.“ juures, kuid unustasin oma käsikirjad ikkagi andmata. Läksin „Ю. Л.“ juurde ja ajasin Urbanovitschiga tükk aega jutu. Ütles, et Cand. Tõnisson [2] kõnelda vene keelt kaunis halvaste. Sealt rutasin ma Margensi kursuste poole, Kübarale vastu. Nimrod ootas juba seal. Läksime sisse. Kübar oli tulekul. Näitasin neile „Meieaegset muinasjutu.“ Küll nad aga rõemustasivad. Kübaral oli natukene raha ja selle jõime Barklai platsi juures olevas õllepoodis maha. Tegime otsuseks, et kolmekesi E.N.K.S. gümnasiumi (õhtu) läheme. Nimrod pidi uisuteel neiu Mattole jutu näitama, kuid ei saanud kokku, sest et see ühe teisega sõitis. Hea küll! Ütelsin O. Kraavile, et jutt on ilmunud. Võttis ära ja lubas plikadele näidata, kuid ei saanud kokku. Näitas Rõikale. Rõigas ütles, et sellega midagi teha ei saa. Ma ütelsin, et ei tahagi midagi teha. Rõigas lubas Kübarat viimase kirjas kirjutatud sõnade pärast tema üle vastutusele võtta. Sõnad on: „Rõigas tunneb naisterahvastest lõbu“ ja „[...] õnnelikud.“ Sellest ei tule aga midagi välja. Vahejuhtumisi uisuteel midagi ei tulnud. Olin Tulfiga koos ja ajasime tükk aega paar korda juttu. – Uisuteelt lahkusime enne Olgat, Mariet ja Rõigast, et E.N.K.S. gümnasiumi minna. Läksime kolmekesi üles. Nimrod läks [...] „kohta.“ Meie koputasime Kübaraga Kahuski ukse peale, kuid kedagi ei olnud kodus ja me läksime alla, Nimrodit üles jättes. Nimrod tuli meile uulitsale tükki aja pärast järele. Uulitsal kõndides läks meist Salme Antson mööda, E.N.K.S. gümnasiumi. Värati peal tuli Gerda Västrik vastu. Ma ei teretanud. Seal samas tulivad ka Olga, Marie ja Rõigas vastu. Teretasin, neiud võtsivad tasa teretuse vastu. Nimrod ei julgenud enam üles minna. Siis sõitsivad nad, Kübar ja tema, kodu, et Ilvest tuua, kuna aga mina sisse läksin. Seal olime vaiksed. Tõnisson katsus minu paar korda pilgata, kuid mina ei teinud sellest väljagi. Tükikese aja pärast tulivad Kübar ja Ilves järele. Siis küsisin ma, mis pärast neiud mind koolis laimavad. Vastadi, et nad ei tea. Mina ütelsin, et mulle ei lähe „joodik“ korda, vaid koer. Siis ütles Rõigas, et kas see ei olevat „koera“ tükk, mida mina Kübaraga tahtvat teha. Nimelt, voorimehe [...] litsidega vastu sõita, just sell ajal, kui plikad koolist tulevad. Mina ütelsin, et see on ennem joomine ja langenud naisterahvastega läbi käimine, kui et „koera“ tükk. Jäi vait. Mina nõudsin neidudelt seletust edasi ja ütelsin, et olen sunnitud abinõusid tarvitama. Rõigas tegi märkuse vahele, et Peetri ära olekul mitte kaitseta naisterahvaste peale tungida. Mina vastasin, et see ei lähe sulle korda, ja et nad seda ära on teeninuvad, et nende käest vastust nõuda. Tuli Peeter. Teretas meid kõiki kätt pidi. Siis algas alles päris jant peale. Peeter hakkas minu käest mõned jutuainete üle järele pärima. Vastasin. Siis tuli see, et kas mina olen päevaraamatut lugenud? Ütelsin, et ei! Marie ütles, et Kübar olevat kõnelnud. Kübar ütles, et tema ei ole mitte ütelnud, et mina olen lugenud. Mina salgasin päevaraamatu lugemise lõpuni maha. Siis ütles Rõigas, kas ei olevat see „koera“ temp, kui mina päevaraamatut ära olevat tulnud varastama. Mina ütelsin, et see tõsi ei ole. Mina kuulasin omad süüdistused ära. Siis küsisin Peetri käest: „Kas tahad, et nüüd sinu teguviisi tahan ütelda.“ Tema küsis aga vahele, mis pärast olevat mina ütelnud, et kaine peaga enam nende poole ei tule. Ütelsin, et sinu teguviisi pärast ei tule. Siis läksin ma juba vihasemaks. Ütelsin, et sina oled vist aumees, kui Kübarale rahaväljapressimise kirja saatsid. Võtsin taskust jutu välja ja näitasin. Ütelsin, et Masingu kätte saadan ja ka Põllule näitan. Nad kardavad seda tõesti, ehk ei saa jälle hädaohust aru. Tõnisson ja Antson palusivad jutu ette lugeda. Kahusk ei lasknud. Siis ütles Antson, et mina pidavat talle tingimata jutu lugeda andma. Tema olevat ka palju lugenud ja vaatavat järele, kas tal ka väärtust on. Siin ei ole aga praegu väärtusest kõne, vaid mõjuvast sisust. Peale selle ei ole ta ka mitte alavääriline. Rõigas ütles, et kust olevat mina aine saanud. Seda olevat mulle O. Kraav andnud. See on aga vale. Peale selle ütelsin ma jälle Kahuskile rahaväljapressimist. Ta kargas üles ja läks tuast välja, karjudes, et tahtvat vaadata, kas lähen mina täna tervete kontidega tuast välja. Mina tõusin üles, et ära minna. Ütelsin: „Näete nüüd preilid, kui raske on mõnel inimesel tõtt kuulda, mida ma varjata ei taha.“ Kahusk tuli tagasi ja ütles, et minu välja laskvat visata, kui ma niisuguseid jutusid ajan. Vastasin, et ise lähen ilma ajamata. Ilves tahtis ühes tulla, kuna aga Kübar pliidi peale istuma jäi. Kahusk ütles, et ega ta Ilvest välja ei ajavat. Ilves ütles, et mulle kaasa tunneb ja sellevastu põlgtust tunneb, et Kahusk mind tõe pärast välja ajab. Mina ütelsin ukse pealt: „Mina annan teile, neiu Antson, lähemal ajal jutu lugeda,“ ja siis ütelsin Kahuskile, et „vaata, kuidas sina tõde kardad. Mina ei jätta teda aga mitte rahule“ ja lahkusin. Veidikese aja pärast tulivad Ilves ja Kübar järele. Ilves ütles, et Kahusk olevat tema sõnade pärast vaikseks jäänud, ja ta oleks tingimata nutma hakanud, kui aga mitte nüüd Kübar ruttu ära ei oleks tulnud. Ütelsin Kübarale, et tema teguviisiga täna rahul ei ole. Sellest võib mulle kaunis halb lugu tulla, kui ta tõendab, et mina olevat päevaraamatut lugenud. Tegime otsuseks, et kui mull kusgil vastust tuleb anda, siis Kübar ütleb, et ilma nimeta kirja olevat saanud, kus osalt päevaraamatu sisu sees olevat olnud. Läksime Kübara poole. Arutasime niisama. Lubasin kõvaste pikemat jutu kirjutada. Seda ütelsin ma ka E.N.K.S. gümnasiumis neiu Antsonile, et ka tema sinna sisse läheb ja et, kes pärast naerab, see naerab paremine. Nimrod ütles, et oleks tore, kui tükki kümme veterinarisid, ka värvimütsi mehi, kokku ajada ja E.N.K.S. gümnasiumi ette „drama“ minna tegema, muidugi ise täis. Mazkiewicz on mees, kui purjus, siis musutab tüdrukuid, Gratsianov, Kuruljak ja Kämper hakavad endid alasti võtma ja lorivad hirmsaste. Üks poole [...] hakkab aga täis olles kaugele kusema. See oleks veel peenikene nali, kui meie seal joome. Mis arvavad küll plikad?! Arutasime veel pikemalt sellest arvatavast lõbust. Selle aga, et Kübaraga tüdrukutele vastu sõidame, teeme välja. Ma kujutan enesele ette, mis see tähendama saab, kui ma langenud naisterahval sülles istun ja teda suudleks, muidugi ise joobnud. – Siis hakasime kaardid mängima. Mängisime kella ½ 1. Siis läks Ilves magama, kuna aga meie kolmekesi jutu jäime ajama. Kõnelesime revolutsionist, Tartu mässust, kuidas üks vanamees poisikarjaga poodisid kinni käimas pannud. Mina kõnelesin jälle, kuidas Ala, Lüdimuse ja Nimrodiga Doomemäel „drama“ tegime. Üks kord tahtsime gümnasiasti kinni viia, ja veel palju teisi tükisid. Kodu tulin kella 2 ajal öösi. Kõht valutas hirmsaste. Olin tükk aega üleval ja lugesin „Postimeest.“ Magama läksin kella 3 ajal öösi. Täna õhtu poolikul ma kliinikus ei olnud.

[1] „Olevik“ Nr. 8 1912, lk. 61-62.
[2] Eesti õigusteadlane (cand. jur.), riigitegelane ja pärastine riigivanem Jaan Tõnisson (1868-1941?), kelle initsiatiivil loodi 19. sajandi alguses Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts ja kes oli tollal ka tegev „Postimehe“ toimetuses, „Karskuse Sõbras“ ja teistes Tartu seltsides, asutustes jne.
 
Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.

27. jaan 2012

Reede, 27 jan. 1912.

Hommiku käisin kliinikus. Seal ei üteldud minu kahe-kolme päevase äraoleku üle suuremat midagi. Poisid tahavad homme exterieriga eksamile minna Brentzeni [1] juurde. Minejad on Maasik, Kivi, Michelson ja Johanson. Meie läheme Nimrodiga esmaspäeval. Ma arvan nii. Kübar tuli kella 1 ajal kliinikusse ja meie läksime Nimrodi poole. Tee peal kutsus Scharl Ruber meid enese poole sisse. Seletas, et olevat „Vanemuise“ näitleja ja saavat 1 veebruarist 25 rubla kuu. Märtsi või aprilli kuus astuvat ta „Kunglikutel väravatel“ esimest korda professori osas ette. Ma ei taha uskuda, et talle juba algusest niisugune suur ja tähtis osa antakse. Ta valetab vististe! Nimrod seletas, et neiu Matto olevat meid eila Kübaraga „koeraks“ nimetanud. Ta olevat nõnda E.N.K.S. gümnasiumis kuulnud. Käskisin Nimrodil tema käest seletust nõuda. Nimrodi poolt ära tulles, läksin „Meie Aastasada“ juurde ja andsin ühe sõnume ära, „Karskuse Sõbras“ valitseva korratuse üle. Ma ei taha uskuda, et ilmub. Seal vaatasin „Olevikku“ ja nägin et minu tõlge „Võerasema“ [2] ilma nimeta on ilmunud. Küsin järele, mis see tähendab? „Meie Aastasada“ juurest läksime E.N.K.S. gümnasiumi õpilastele vastu. Tee peal arutasime sala organisatsionidest. Saime A. V. Kraaviga kokku, kes minu poolt tuli. Lubasin talle õhtul „Kilki“ näha tuua. „Kilki“ reklamekuulutused on Tartus isegi kuulutuse postidele üles löödud! Hakajad mehed need seal toimetuses! – Kübar tuli minu poole ja seal süües, läksime tema poole. Seal olime tükk aega ja siis läksime (kliinikusse). E.N.K.S. uisuteele. Ma võtsin tema pileti ja lubasin kella kuue ajal uisuteele tulla. Kliinikusse sain parajaks ajaks. Uisuteele tuli ka Nimrod kaasa. Uisuteel nägin Ruberit, Tulfi, Gerdat, Salmet, Mariet ja teisi tutavaid. Gerdat ma ei teretanud. Pärast tulivad veel Rõigas ja Oskar. Matto oli ka uisuteel. Nimrod läks talle juurde ja pärast ka mina ja Kübar! Ma hakasin sealt tema sõnade üle järele pärima ja ähvardasin laimujutude tegelastel kättetasuda, mida ma ka teen! Ta vabandas oma ütelust. Mina vastasin, et ei ole tarvis kõike uskuda, mis pahatahtlikult kõneldakse. Ka Matto saab oma jao. Nad saavad kord nutma, kui näevad, mis „koer“ ja „joodik“ on teinud. See ajab juba minul igatahes hinge täis, kui terve kool minust nõnda halvaste teab. Need Marie, Salme, Gerda ja Olga katsuvad mind muidugi igatemoodi laimata, aga nad saavad selle eest ka kohase tasu. Tasu tuleb siis, kui mull rohkem aega saab olema. Mina nende teguviisi oma autoriteedi juures ei unusta! Kui nad kunagi kahetsema saavad, siis ei ole see mitte minu süüd. – Kübar oli uisuteel Marie käest tema arvamist viimase kirja kohta küsinud. See vastanud, et armastuse lootus vale olevat olnud. Kübar lahkunud kohe selle peale Mariest. – Kübarat ei ole ma kunagi tõsiseks sõbraks pidanud ja pea ka praegu mitte. Kui ma neiu Mattoga omad asjad ära olin seletanud, jätsin viisakalt jumalaga ja lahkusin. Kübar laskis aga ennast Mattole tutvustada ja sõitis temaga. Inimene, saa aru, et see ei ole hea oma teotajaga sõita! Mina saan vähemalt nõnda aru, kuna aga sina, tuuline inimene, seda vististe misgiks ei pea. Kübar ei lubanud E.N.K.S. gümnasiumi minna „41“ järele pärima, kuna aga ise eila kindlaste nõus oli. Ütelsin talle Nimrodi ja Matto juuresolekul, et liiga tihti mõteid vahetab. Meieaegne inimene, kultura inimene, peaks ometi rohkem kindel olema ja oma teguviisi järele kaaluma! Mina olen Kübarale palju head teinud, tema aga minule vähe, vaid selleasemel palju halba. Ma tean, et on mind mitmel pool laimanud. Aitab juba sellestgi, kui ta E.N.K.S. gümnasiumis minu vale „väljaviskamisest“ kõneles. Kübara poole minnes, ütles Ilves, kui me tuppa astusime, et üks pidavat meist kohe ära minema. See käis muidugi minu kohta, aga mis põhjal, seda ma ei tea. Tulin ühes Nimrodiga välja. Nimrod sai ka Kübara teguviisist aru ja on minu igapidi solidarne. Kübar palus mind mõnda plaani Mariele kättetasumiseks välja mõtelda, kuid nüüd võib tema ise enese eest käte tasuda, kuna aga mina enese eest tasun, ilma teiste abita. Nimrod lubas homme neiu Mattole Kübara teguviisist sõprade vastu kõnelda ja minu paremaid, kui ka halvemaid külgesid. Mina tahan oma autoriteeti igal kombel E.N.K.S. gümnasiumi õpilaste keskel tagasi saada ja saan ka, valetagu seal Kahuski ringkond nii palju, kui aga tahab. Kui nad aga oma laimujutusid koolis minu kohta järele ei jätta, siis on väga võimalik, et ma sellekohase kaebtusega ligemal ajal koolijuhatuse poole pööran ja ka laimajate nimed teada annan. Siis tuleb neil kaks hoopi kanda. Seda kaebtuse teguviisi ei pea ma küllalt intelligent inimesele kohaseks, aga ei ole midagi parata. Nagu nemad mulle, nõnda mina neile! Kõndisime Nimrodiga tükk aega väljas ja läksime Kübara poole tagasi. Ma tahtsin Ilvese käest tema tänaste sõnade üle järele pärida, kuid jätsin seda tegemata, sest et Kübaral mamma seal oli. Teen seda aga homme. Kodu tulles lugesin L. Onerva [3] „Murd jooned“ läbi. On paar head tööd. Teised just nii väga tähtsad ei ole, kuigi kirjanik inimeste psühologiat hästi tunneb. Peale läbilugemist kirjutasin ja heitsin hilja magama. Homme tahan eksami vastu valmistama hakata.

[1] Voldemar Brentzen oli Tartu Veterinaariainstituudis assistent (EAA, f. 404, n. 1, s. 484).
[2] „Olevik” Nr. 7 1912, lk. 53-54.
[3] L. Onerva (Hilja Onerva Lehtinen; 1882-1972) oli soome kirjanik.


Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.

26. jaan 2012

Neljapäeval, 26 jan.

Kliinikus ma täna ei käinud. Lõunaajal käisin Kübara pool. Kella ½ 4 ajal tuli ta ühes Nõmbergiga minu poole ja siis läksime välja. Ma sain mamma käest „lugemiseraha“ kaks rubla. Kübar ja Nõmberg läksivad kursustele, mina aga „Meie Aastasada“ toimetuste ja sealt „Ю. Л.“ juurde. Viisin mõlemile sõnumeid. Siis ostsin jaarmargilt raamatuid (muidugi teada, misjaoks!) ja läksin Kübarale kursuste juurde vastu. Sealt läksime ruttu „Юрьевскій Листок“i juurde, sest et Kübar Urbanovitschi käest raha tahtis võta. Sellel aga ei olnud. Ütles, et küll siis annab, korda „мои тысячи из Петербурга пріѣдут.“ [1] Sealt hulkusime Rüütli uulitsal ja ootasime Nimrodit. Ta pidi mulle „Частная Хирургія” [2] tooma, kuid ei toonud. Viivitab aga minu eksami andmist. Rüütli uulitsas saime A. V. Kraaviga kokku ja ajasime hulka aega jutu. Sealt läksin Kübaraga „Vanemuisesse.“ Ta kõneles telefoniga E.N.K.S. gümnasiumi. Põld [3] tuli telefoni juurde. Palusime Mariet kutsuda. Lubas teha seda, kuid aga ei teinud. Oli lahutamise kella tsentrali ära andnud! Viisakas tegu!!! Sealt läksime Kübaraga E.N.K.S. gümnasiumi juurde. Kübar jäi välja ootama, kuna aga mina sisse läksin. Olivad ainult Rõigas ja P. Kahusk. Hakasime mitmete asjade üle arutama. Kahusk ütles, et tema oleks mind „Ю. Л.“ juurest lahti saanud teha, kui ma „Ю. Л.“ sõnume oleks lasknud ilmuda. See oleks tal võimata olnud! Rõika poolt pakutud kolme kopika kohta ütelsin ma, et ta jutu ilmumisega tuhat korda tasutud saab. Kübara poolt saadetud kolme kopika pilkest ei saa nad aru, sest et veel nii lapselikud on. Arvavad seda ilmsüüta teoks! Ha-ha-ha! Naeru, millele naeru tarvis! Kõnelesime veel paljudest asjadest, kuid need on enam-vähem tähtsusetad. Tulin ¾ tunni pärast ära ja läksin Kübara poole. Kübar lubas homme ühes Ilvese ja minuga E.N.K.S. gümnasiumi minna, et mis see Kahuski poolt üteltud „41“ tähendab? Kahusk ütles seda täna õhtu mulle, et see vaigistavat Kübarat. Kodus uurisin rohket uut „materjali“ üle!

[1] „minu tuhanded Peterburist tulevad.“
[2] „Erikirurgia.“
[3] Vist eesti haridus- ja riigitegelane Peeter Põld (1878-1930), kes oli tollal E.N.K.S.-i direktor.



Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.

25. jaan 2012

Kolmapäeval, 25 jan.

Hommiku kliinikusse ei läinud. Tulin kella 11 ajal üles. Kirjutasin kella 3, sõin, ja läksin välja. Käisin Kotsari pool Kastani uul. ₦ 47, kuid ta on maale sõitnud. Siis läksin Tiigi uul. alla. Linda Suits tuli kolme plikaga vastu. Käisin „Meie Aastasaja“ toimetuses ja siis läksin „Ю. Л.“ juurde. Olin tükk aega. Sealt tulin välja, läksin „Karskuse kuratoriumi“ [1] ja sealt Ounmani poole. Ta oli kodus. Nende juures elavad kolm neiud. Ajasime niisama jutu, tema ametist ja minu kirjanduslisest tegevusest. Siis helistasin E.N.K.S. gümnasiumi. Kell oli kümne minuti pärast pool 8. Mariet ei olnud veel kodus. Teist korda helistasin kella 8 ajal. Oli kodus. Küsisin, kas kirja käte on saanud ja mis otsusele ta on tulnud. Vastas, et Kübar võida ise seda küsida. Vabandasin, et mina kirja sisust midagi ei tea. Küsisin Gerda järele. Teda ei olnud seal. Palusin küsida, mispärast ta mulle Pärnust mitte ei vastanud. Lubati täita. Lubasin homme nende poole minna. – Siis helistasin Oskar Kraavi poole, kuid vastust ei tulnud. Tulin Ounmanni poolt ära ja läksin Kübara poole. Tuli ka Nimrod, kes ööseks jäi. Lubasin Peetri, Marie, Gerda, Olga, Salme, Valter M. ja Aug. R. elule halba teha! Ma usun kindlaste ise ka et ma midagi halbtust neile teen. Kübar vihastas, et ma Mariele halba tahtvat teha. Mina heitsin Kübarale ta tuulist mõteviisi ette. On ju ka tõsi. Ilves hakkas Mariet pilkama. Kübaral läks hing täis ja ta tahtis tuast välja minna. Kuid ei teinud seda. Siis kõnelesime veel tüdrukutest ja muust. Ilves ütles, et Gerda olevat ilus tüdruk, kuid jalgust kange. Mina vaidlema ei hakanud, sest et tal osalt ka tõsi oli. Tulin kella 11 ajal kodu. Kodus kirjutasin, lugesin ja kirjutasin. Magama läksin kella [...][2] ajal.

[1] See tähendab „Karskuse Sõbra“ kuratoorium.
[2] Ta unustas ilmselt ära täpset aega kirjutada.

Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.

24. jaan 2012

Teisipäeval, 24 jan.

Hommiku läksin kliinikusse, kuid tulin sealt ruttu ära, üteldes, et tohtri juurde lähen. Lõuna eel käisin Jacob Leppiku pool. Seal oli ka veel Kübar ja Nõmberg. Siis läksin kodu ja lugesin lehed ja kaardid läbi. Peale selle läksin poly-kliinikusse. Kella kuue ajal ootasin Kübarat Margensi kooli [1] juures ja siis läksime Lätti õllepoodi, kus võla peale õlut jõime ja sõime. Siis läksime E.N.K.S. uisuteele. Kübar sõitis, kuna aga mina uisuteel ümber hulkusin, Kübara mappe käes ja kalossid jalas. Ajasin tükk aega Nörmanniga jutu. Võtab praegu Lindpere [2] käest tundisid ja tahab konservatoriumi minna. Gerda ja Antson istusivad pingi peal. Käisin mitu korda nendest mööda, kuid teretasin viimaks ometi. Gerda võib mind endist viisi köita. Näitasin Nimrodile Gerdat ja Mariet. Riidepaneku tuppa minnes, sain Olgaga kokku. Küsisin, kas kirja ära andis ja kas ta ise sisu ka teab? Vastas, et on andnud ja et sisu ei tea. Oli näha kaunis pahane, kuid see on tema alatine viis. Marie tuli ka sinna ja nad läksivad minema. Marie küsis, kas ma nende poole tulen? Vastasin, et ei, ehk küll teadsin, et lähen. Sõitsin Rõikaga saani peal, kuid läksin varsti ära. Rõigas läks enne mind uisuteelt minema. Kui ma Kahuski poole sain, olivad seal Hans Murakin, Rõigas, Peeter, Olga ja Marie. Rõigas ja Murakin läksivad varsti ära. Rõigas küsis Peetri käest, kuna ta „misgit“ asja tuleb tooma ja Peeter vastas, et see talle ükskõik on, kas ta tuleb või ei. Peale Olga äraminekut jäi kõik nii vaikseks. Ma leian, et minu endine koduneolek sealt kadunud on. Marie ja Peetriga kõnelesin väga vähe. Marie tahtis nagu mulle midagi ütelda, kuid nähtavaste ei julgenud. Ma võtsin raamatut ja panin nad Kübara mappe sisse. Sissepanekul võtsin ma „Ю. Л.“ ümbrikud välja. Marie muutus näost. Läksin uisuteele tagasi, kust kohe ära tulime, mina, Oskar ja Kübar. Tee peal kõnelesime kirjast. Meie ei taha uskuda, et nad kolm kopikat tagasi saatmata jätavad. Kui nad seda teevad, siis ei tunne nad pilget ja eneseuhkust. Kodu tulles lugesin natukene ja läksin kella 12 ajal magama, et jalgu soojendada. See köha ei taha minust ikkagi veel lahkuda.

[1] „H. Margens’i raamatupid. kursused Tartus, Fortuna uul. nr. 6, seisavad Kaubanduse ja Tööstuse Ministeriumi all. Kursustel on otstarbeks mõlemast soost isikutele, kes kaubanduse ja tööstuse ettevõtetes teenistust tahavad leida, kaubanduseteaduslist ja keeleteaduslist haridust pakkuda.”  (Postimehe Tähtraamat 1912).
[2] Eesti muusikaõpetaja ja koorijuht Samuel Lindpere (1872-1928) oli tollal Tartu Õpetajate Seminari ja Hugo Treffneri gümnaasiumi muusikaõpetajaks. (Raimo Pullat, Lootuste linn Peterburi ja eesti haritlaskonna kujunemine kuni 1917, Tallinn 2004).


Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.

23. jaan 2012

Esmaspäeval, 23 jan.

Hommiku tulin vara üles. Kell oli 9. Oleks küll veel hea meelega maganud, aga polnud midagi teha. Oli tarvis sel semestril esimest korda ometi kliinikusse minna. Assistendi asemik Valoch küsis, kus ma olevat olnud, et kliinikusse ei tulnud. Ütelsin, et maal. Tema jälle, et olevat mind linnas läinud. Puhkusin, et olin paar päeva linnas ja sõitsin tagasi. Patzientisid ei andud. Ma olin päris rõemus. Kella poole ühe ajal tuli Kübar ja me läksime temaga ühes „Ю. Л.“ toimetuste. Jõime theed ja ajasime jutu. Sealt läksime E.N.K.S. gümnasiumi juurde, Olga Tõnnissoni kirja andma, et see Marie kätte annaks. Gümnasiumi juures seda aga teha ei saanud ja me sõitsime Kübara poole. Sealt tulin ma kohe ära ja sain veel parajal ajal Olgaga tema kodu juures kokku. Palusin tal kirja ära anda. Oli nõus. Ütelsin, et ta Mariele ütleks, et mina kirja sees olevatest patudest vaba olen, kui neid seal on. Neiu Luik tähendas, et ma siis ikka kirja sisu tean. Valetasin, et ei. Oli ju kirja original minu tehtud. Läksin kodu. Seal oli „Голос Земли“ [1] käest sõnumesaatjate tingimised tulnuvad. Saatsin mõned sõnumed. Kella nelja ajal tuli Kübar minu poole. Läksime ühes alla. Enne käisin „Meie Aastasada“ juures ja siis läksime „Ю. Л.“ toimetuste. Urbanovitsch oli seal. Andsin sõnumisi. Ma ei tahaks küll mitte hea meelega „Ю. Листок“ile kaastööd edasi teha, kuid raha on tarvis. On ju mull ligi 10 rubla võlga, mida hädaste ära on tarvis maksa. Läksin ruttu toimetusest ära ja kliinikusse. Seal hulkusin niisama. Tuli köhahoog peale. Kas ma mitte tiisikuse alguse järjel ei ole? Jumal hoidku mind selle eest! Kliinikust läksin „Imperiali.“ Ei olnuvad suuremad asja pildid. Tulin ära, ostsin sorokohvka [2] ja läksin Kübara poole. Seal oli juba Nimrod. Jõime ja mängisime kella ¾ 2 kaardisi. Kodu tulin ma kella 2 ajal. Lubasin Kübarale, et homme Eesti gümnasiumi ja raamatute järele lähen. Siis on tarvis enne purju juua, ja nimelt Lätti juurest võlgu võttes, sest et mull raha otsas on. Kodu tulles hakasin kirjutama. Õpimise himu mul ei ole. Jumal teab, kuidas ma küll eksamitega toime saan. On ju neid ometi suur hulk. Magama läksin kella 4 ajal. Tänase päevaga olen ma kaunis hästi rahul.

[1] „Голос Земли,” „Golos Zemli,” oli vene ühiskondlik-majanduslik ja kirjanduslik ajaleht, mis ilmus Peterburis 1912. a.
[2] vene k. сороковка, veerandtoobine pudel viina.

Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.

22. jaan 2012

Pühapäeval, 22 jan.

Hommiku tulin kella 11 ajal üles. Lugesin „Päevalehte.“ „Perekonnalehes“ olivad kaks minu tõlket, Homo Novuse ja Charlotte Äru nimede all [1]. Peale lugemist läksin kingseppa tuppa kaardid mängima. Mängisime kuni ämarikuni. Siis läksin Kübara poole. Teda ei olnud kodus. Oli uisuteel. Ajasime Ilvesega mitmetest asjadest juttu. Kübar tuli kella 8 ajal kodu ja vandus jällegi Marie üle. Vastust ei olnud ta oma kirja peale veel ikkagi mitte saanud. Mina andsin talle nõu minu läbi kirja ära saata. Ta oli nõus ja lubas mulle esmaspäeval pooltoopi osta. Kirja kirjutasin mina. Ta sai kaunis pilkav, vähemalt minu meelest. Mina küll seda välja ei kannataks. Kirja sisse panime kolme üteltud „kuradi“ eest kolm kopikalist. Rahad mässisime „Estonia“ paberossikarpide [...] sisse. Küll võivad nad seal vihastada. Minule ei lähe see aga mitte korda. Kirja sees oli ka veel üteldud, et minu „Meieaegset muinasjutu“ lähemal ajal mitmel pool trükitult näha võivad. Kiri oli petetud, ninapidi veetud armastaja toonis kirjutatud, sest et Kübarale näitas, nagu oleks Marie talle lootust andnud. Kodu tulin kella 12 ajal. Magama läksin kell 2.

[1] „Perekonnaleht“ Nr. 3 1912, lk. 22-23.

Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.

21. jaan 2012

21 jan, laupäeval.

Hommiku saatsin „Päevalehele“ ja „Kilgile“ töösid. Siis läksin „Ю. Л.“ toimetuste, kus kella üheni aega viitsin. Siis läksin ühes Kübaraga tema poole. Pärast tuli ka veel Al. Leppik sinna. Kõnelesime mitmetest küsimustest. Ma tahan „Karskuse Sõbra“ küsimuse kasti nelja küsimust: „Missugust Tartu lehte tuleb alamal klassil kohasemaks pidada,“ „Mis kasu on „Post.“ toimetaja Tõnisson [1] rahvale saatnud ja kas on ta ka oma autoriteeti ära teeninud,“ „Mis on elu ja kas toob tema mõte leidmine inimese soole kasu,“ „Missugust seisukohta tuleb hra. M. Martna [2] kohta võta, kes ennast sotsialistiks nimetab, kuid siisgi kodanlistes lehtedes töötab.“ Kübara poolt tulin kodu. „Ilmarine“ vastab kirjavahetuses, et minu soovi vististe lähemal ajal täidab. Oh! Kuidas saan ma selle üle rõemu tundma! Ometi viimaks! Käisin õhtupoolel „Meie Aastasada“ ja „Ю. Л.“ toimetustes. Urbanovitsch oli hästi heas tujus. Käisin tema kodus. Siis läksin Lätti õllepoodi Peterburi uulitsasse. Maksin vana võla ära ja võtsin enesele heatuju. Õllepoodist läksin ma kliinikusse. Sain Raja, Kuusiku, Kabeli ja Nimrodiga kokku. Nimrod ütles, et prof. Ossiptschuck [3] ja assistent Valoch [4] olevat mind mitu korda taga küsinuvad. Meile antakse loomasid! See on tõsine hädaoht, sest et ma arstimises peaaegu mitte midagi ei tea. Minu elu on ju kirjandus! Koolis käin ainult vanemate soovil ja et tunnistust saada. Tulgu siis tulevikus, mis tuleb. Kliinikust läksin E.N.K.S. uisutee juurde. Sealt tulivad Antson, Marie, Rõigas ja Oskar Kraav. Mina läksin teisel pool teed, tuikudes. Nad nägivad muidugi mind. – Siis läksin E.N.K.S. gümnaasiumi. Seal olivad Salme, Marie ja Rõigas. Hakasime kaardisi mängima. Pärast tulivad veel Hans Murakin, Linda Kurg ja V. Mürk. Tegin „drama.“ Kukusin tooli pealt mitu korda maha ja maksin „kuradite“ eest kolm kopikat. Ha-ha! Tulin ¾ tunni pärast ära ja kisendasin sinna jääjatele korridorist! Käigu nad kus kurat! Tiigi uulitsal tuli Gerda Västrik vastu. Ma ei tundnud teda enne ära, (!) kui minu kohal oli, ja ei teretanud sellepärast. Jumal temaga! Läksin Kübara poole. Mamma oli tal seal. Küsis, mis Kahusk Sascha apparadiga teeb? Ütelsin, et ei tea. Sascha apparat on ju laenukassas, nagu paar päeva tagasi välja võetud uurgi! Kübar lubas mulle raha anda, kuid ei teinud sellest väljagi. Kalkun! Nad läksivad Ilvesega sauna! Tahtsin alguses ka ühes minna, kuid ei läinud. Mull oli soov ennast saunas autada, sest et suur köha on. Kas mitte tuberkulose algus? Tõin aptekist rohtu. Kella 11 ajal tulin kodu, lugesin, kirjutasin ja heitsin magama.

[1] Eesti õigusteadlane, riigitegelane ja pärastine riigivanem Jaan Tõnisson (1868-1941?), kelle initsiatiivil loodi 19. sajandi alguses Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts ja kes oli tollal tegev ka „Postimehe“ toimetuses, „Karskuse Sõbras“ ja teistes Tartu seltsides, asutustes jne.
[2] Mihkel Martna (1860-1934) oli eesti sotsiaaldemokraatlik poliitik ja ajakirjanik.
[3] Пётр Дмитриевич Осипчук, Petr Dmitrievitš Osiptšuk, oli Tartu Veterinaariainstituudis privaatdotsent (EAA, f. 404, n. 1, s. 556).
[4] Николай Павлович Волох, Nikolai Pavlovitš Volohh, oli Tartu Veterinaariainstituudis assistent (EAA, f. 404, n. 1, s. 492).

Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.

20. jaan 2012

Reedel, 20 jan.

Olin kuni kella kolmeni kodus ja kirjutasin. Siis läksin Kübara poole. Ilves ei olnud tööl. Seal lugesin „Ю. Л.“ tänase numbri juhtkirja ja vihastasin tema „tõsi venelase“ tooni üle. Seal oli üteltud, et eestlased ei minna nendele korda, kui neil ühesuguseid huvisid ei ole. Tähendab, et eestlased aidagu neid nende püüdmistes ja kui ise midagi korda tahavad saata, siis ei ole neil venelaste poolt abi loota. Kübar naeris minu vihastamise üle. Ta on ju veel lapsik ja ei saa ilmavaadetest aru. Jõuetu hing! Kaldub sinna poole, kust tuul puhub! Ütelsin talle seda, ja ta küsis pilkavalt, mis siis minust saada? Selle küsimuse peale ma talle vastust ei andnud, kuid mõtlesin ise, et minust saab midagi, ehk ei saa midagi. Seda olen ma enesele alati ütelnud. – Kübara poolt läksin „Ю. Л.“ toimetuste raha järele. Sain kätte, peale kahe rubla, mille ma Urbanovitschi ütlemise järele Kübara käest olevat kätte saanud. Tõin E.N.K.S. uisuteelt Kübara toimetuste, kes asja ära seletas, nõnda et ma oma raha kätte sain. Tõlkisin sel päeval „Postimehest“ sõnumeid ja oleks väga hea, kui see minu viimaseks tööks tema juures jääks. Ma tunnen selgesti, et nende töötamise viis minu mõtete vastu on. Toimetusest läksime E.N.K.S. uisuteele tagasi. Sain Tulfiga, Kraaviga, Pihlikuga, Antsoniga, Mariega ja Helmi Pint’iga kokku. Lubasin viimasele, et Ellaga [1] pühapäeval nende poole läheme. Kui me üheskoos E.N.K.S. uisuteelt ära läksime, peale Pinti ja Pihliku, tegi Kübar Rõika ja naisterahvaste kohta haavavaid märkuseid. Oskar sai minu küsimuse peale, kuhu ma õhtul minna, vastuse, et „Adra“ sauna. Vihastas ja naisterahvad ka. – Kübar oli Kraavi pool minu üle midagi valetanud. Sõber!!! Kübar lubas „Karskuse Sõpra“ [2] tulla, et siis ühes minuga „Illussioni“ [3] pilti „В крови моей горит огонь желанія” [4] vaatama minna, kuid ei tulnud, ja mina jäin „K. S.“ küsimiste õhtule. Päris labane olek. Tühised vaielused. Kilter tõstis ka oma healt, kuid ta kõneles valesti. Pill näitas Tõllaseppale [5] mind ja see vahtis mind uurivalt. Mina vastasin niisamasuguse pilguga. Kodu läksime A. Kraaviga kella poole ühe ajal ja kõnelesime igapäevastest asjadest. Ma küsisin ta käest, mis Pill minu üle naeris, kuid tema vastas, et midagi. Kuid see ei ole õige! Pill on lapsik inimene, kes mind oma naeruga haavata arvab! Minule ei lähe ta naer aga korda. Õhtul, kella poole kahe ajal kodu tulles, leidsin „Post.“ poolt saadetud „Oma maa I“ [6] eest ja sorisin läbi. Mull on enesel ka töö sees. Raamatu sisu ei ole suuremat väärt. Magama läksin hommikul.

[1] Elfriede Äro, Akseli õde.
[2] „Karskuse Sõber“ oli Tartus asunud karskuseselts, mis asutati 1891. a.
[3] „Illusion“ oli Eesti esimene paikkino, mis avati Tartus 1908. a.
[4] „Mu veres põleb himu tuli.“
[5] Vist eesti tõlkija, väljaandja ja toimetaja August Tõllasepp (1885-1970).
[6] „Oma Maa I“ oli 1912. a. ilmunud antoloogia, mille andis välja Eduard Virgo. Mis puutub Aksel Äro töösse, vt Kirjandusmuuseumis säilitatud käsikiri (f. 155, n. 20, s. 14).

Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.

19. jaan 2012

Neljapäeval, 19 jan.

Hommikul käisin „Ю. Л.“ juures ja pärast „Meie Aastasada“ toimetuses. Hra Tomp [1] näitas minu peale pahane olevat. Õhtupoolikul käisin jälle „Ю. Л.“ toimetuses, tõlkisin sõnumisi ja küsisin Urbanovitschi [2] käest raha. Lubas homme. Saab näha, kas annab. „Postimehes“ ilmus gruppe üliõpilaste poolt vene ja eesti keeles kiri, milles teatatakse, et üliõpilased Urbanovitschiga lehe asjus läbirääkimisi on pidanuvad ja seda aineliselt kui ka vaimliselt toetada lubanud, kuid Urbanovitsch arvanud paremaks praeguse aja moodsa „zoologilise natsionalismusega“ enesele karjerat teha, mille pärast üliõpilased 16 j. toimetusest lahkunuvad. Selles võib tõtt olla. Mina usun, et Urbanovitsch küll oma lehele toetuse raha on saanud ehk saab. Kui see kindel oleks, lahkuks mina kohe toimetusest. Seda arvan mina ka praegu teha, kui oma raha kätte saan, kuid ma ei ole selle juures veel kindel. – Kübar ei olevat täna kursustel olnud. Õhtul oli ta põllumeeste aias uisuteel. – Käisin õhtul tema pool ja Ilves kõneles mulle naljakat asja, mida Kübar talle eila kõnelenud. Kübar seisnud „Postimehe“ akna juures ja üks üliõpilane tulnud talle juurde ja ütelnud vene keeles: „See naisterahvas, (muidugi Marie K. [3]), kelle peale teie mõtlete, on kaval ja veab teid nina pidi. Ärge teda usaldage.“ Kübara küsimuse peale, kas ta M. K. tunneb, vastanud üliõpilane, et „ei.“ Siis ütelnud ta Kübarale, et õpigu see hüpnotismus ja mõtetelugemine ära ja küll ta siis ise näeb. Lubanud, et ta saada veel kord Kübaraga kokku. Mina ei usu sellest mitte ühte sõna! Võimata! Käisin õhtul Jacob Leppiku pool. Olin tükk aega. Kõnelesime Kübarast ja ajalehtedest. Jacob ütles, et Kübarat kursuste peal narritavat, et ta „Ю. Л.“ talituses on. Kuulsin ka, et Kübar ainult üheainsa terve päeva kursustel olevat olnud. – Kella 9 ajal tulin kodu ja hakasin kirjutama. Tahan „Kilgile“ [4] naljasid ja „Päevalehele“ jutusid saata.

[1] Jaan Tomp (1882-1943) oli eesti ajakirjanik, aastatel 1911-1915 „Meie Aastasaja“ ja „Tartu Päevalehe“ toimetustes.
[2] Marie Kahusk.
[3] „Kilk“ oli Tallinnas aastatel 1912-1914 ilmunud pilke- ja naljaleht.

Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.

18. jaan 2012

Kolmapäeval, 18 jan.

Olin haige ja kella 2-ni voodis. Siis tulin üles, käisin „Meie Aastasada” [1] ja „Ю. Л.” [2] toimetustes. Haigeks jäin ma vististe sellepärast, et O. Kraavi E.N.K.S. [3] uisutee juures hulka aega ootasin. Õhtul olin kodus.

[1] „Meie Aastasada” oli Tartus 1907-1914 ilmunud ajaleht, mille toimetaja oli Karl Menning.
[2] „Юрьевский Листок,” „Jurjevski Listok” oli Tartus 1911-1916 ilmunud venekeelne ajaleht, mille toimetaja oli А. Урбанович, A. Urbanovitš (Urbanowicz). (Eestis ilmunud saksa-, vene- ja muukeelne perioodika 1675-1940, Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu, Tallinn, 1993, lk. 365).
[3] Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts, vt viide 1, 29.12.1911.

17. jaan 2012

Teisipäeval, 17 jan.

Kübar võttis lõunaajal T. Laenu ja hoiu ühisusest viis rubla (vist viimane raha) välja. Mulle ta jälle ei andnud. Õhtu jõime tema pool 10 pudelit õlut ära. Koos olivad kõik Põrgupasuna liikmed: Kübar (president), mina, Ilves, Kraav, Leppik ja Suubi. Tulime kella 11 ajal ära ja tegime O.T. [1] akna taga kära.

[1] Olga Tõnisson

16. jaan 2012

Esmaspäeval, 16 jan.

Hommiku olin aptekis. Prof. Schröder ja assistent Poppe raskeste haiged. Lõunaajal olin Kübaraga koos. Ta ostis enesele „портфел”i [1] ja võttis uuri laenukassast välja. Minule raha aga ei andnud. Lubas teisipäeval. Õhtul oli Imperialis“ [2], kus mull prii sisseminek on. Kaunis kenad pildid. Täna sain E. Brakmanni [3] käest ettepaneku tema väljaandel ilmuvale albumile kaastööd teha. Album ilmub Päevalehe toimetuse liikme Veski [4] toimetusel. Saatsin viis algupäralist. Alex. Kraav laitis sinna kaastöö tegemise ära, kuid mull oli juba ära saadetud. Ehk tegin ka rumaluse?!

[1] portfell.
[2] Imperial“ oli Tartus asunud kinematograf.
[3] Toimetaja ja tõlkija Eduard Brakmann.
[4] Keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog Johannes Voldemar Veski (1873-1968)