Esmaspäeval, 23 jan.

Hommiku tulin vara üles. Kell oli 9. Oleks küll veel hea meelega maganud, aga polnud midagi teha. Oli tarvis sel semestril esimest korda ometi kliinikusse minna. Assistendi asemik Valoch küsis, kus ma olevat olnud, et kliinikusse ei tulnud. Ütelsin, et maal. Tema jälle, et olevat mind linnas läinud. Puhkusin, et olin paar päeva linnas ja sõitsin tagasi. Patzientisid ei andud. Ma olin päris rõemus. Kella poole ühe ajal tuli Kübar ja me läksime temaga ühes „Ю. Л.“ toimetuste. Jõime theed ja ajasime jutu. Sealt läksime E.N.K.S. gümnasiumi juurde, Olga Tõnnissoni kirja andma, et see Marie kätte annaks. Gümnasiumi juures seda aga teha ei saanud ja me sõitsime Kübara poole. Sealt tulin ma kohe ära ja sain veel parajal ajal Olgaga tema kodu juures kokku. Palusin tal kirja ära anda. Oli nõus. Ütelsin, et ta Mariele ütleks, et mina kirja sees olevatest patudest vaba olen, kui neid seal on. Neiu Luik tähendas, et ma siis ikka kirja sisu tean. Valetasin, et ei. Oli ju kirja original minu tehtud. Läksin kodu. Seal oli „Голос Земли“ [1] käest sõnumesaatjate tingimised tulnuvad. Saatsin mõned sõnumed. Kella nelja ajal tuli Kübar minu poole. Läksime ühes alla. Enne käisin „Meie Aastasada“ juures ja siis läksime „Ю. Л.“ toimetuste. Urbanovitsch oli seal. Andsin sõnumisi. Ma ei tahaks küll mitte hea meelega „Ю. Листок“ile kaastööd edasi teha, kuid raha on tarvis. On ju mull ligi 10 rubla võlga, mida hädaste ära on tarvis maksa. Läksin ruttu toimetusest ära ja kliinikusse. Seal hulkusin niisama. Tuli köhahoog peale. Kas ma mitte tiisikuse alguse järjel ei ole? Jumal hoidku mind selle eest! Kliinikust läksin „Imperiali.“ Ei olnuvad suuremad asja pildid. Tulin ära, ostsin sorokohvka [2] ja läksin Kübara poole. Seal oli juba Nimrod. Jõime ja mängisime kella ¾ 2 kaardisi. Kodu tulin ma kella 2 ajal. Lubasin Kübarale, et homme Eesti gümnasiumi ja raamatute järele lähen. Siis on tarvis enne purju juua, ja nimelt Lätti juurest võlgu võttes, sest et mull raha otsas on. Kodu tulles hakasin kirjutama. Õpimise himu mul ei ole. Jumal teab, kuidas ma küll eksamitega toime saan. On ju neid ometi suur hulk. Magama läksin kella 4 ajal. Tänase päevaga olen ma kaunis hästi rahul.

[1] „Голос Земли,” „Golos Zemli,” oli vene ühiskondlik-majanduslik ja kirjanduslik ajaleht, mis ilmus Peterburis 1912. a.

[2] vene k. сороковка, veerandtoobine pudel viina.

Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.