Teisipäeval, 14 veebr.

Hommiku käisin Kübara pool. Nimrod oli ööd seal olnud. Küsisin, mispärast Kübar minu poole ei tulnud. Vabandas, et ära olevat unustanud. Ta läinud Mattot uisuteelt kodu saatma. Võtsin Kübara poolt lehed ja tulin kodu. Reili poolt oli kiri tulnud. Pakub mulle oma kohta Melitopoli [1] kreisis. Mull ei ole selle vastu midagi, kui sinna saaks. On teine kliima ju ja palk on ka kaunis rahuloldav. Kella 3 ajal läksin Kübara poole ja sealt alla linna. Käisime „Ю. Л.“ toimetuses ja postkontoris. Saatsin „Голос Земли“le sõnumeid. – Olin päris haige ja tahtsin „Imperiali“ minna, kuna aga Kübar mind uisuteele kutsus. Viimaks võttis ta nõuks ka „Imperiali“ tulla. Läksime tema mamma poole. Mina jäin „Karskuse Sõpra“ ootama ja ootasin hulga aega, enne kui ta tuli. „Karskuse Sõbras“ sain Neissariga kokku. Oli terve suvel ja sügisel Venemaal mitme koha peal olnud. Nüüd lähevat ühte mõisasse valitseja abiliseks. – Kui Kübar tuli, läksime „Imperiali.“ Seal oli üks pilt „Surma puhand“ rääkija. Novitskaja, kes pildil osa etendas ja ka kõneles, leidis rahulolemist. Kõike pilte me läbi ei vaadanud, vaid tulime ennem ära ja läksime uisuteele. Kübar uisutas, kuna aga mina Lüdimoisiga kõndima hakasin. Uisuteel olivad Marie ja Salme. Lüdimoisile seletasin E.N.K.S. gümnasiumis ettetulnud juhtumisi ja sõimasin plikasid ühe õpilase kuuldes. See vahtis mulle kaua järele. Oli liiga teotav. Uisuteele tulivad Nimrod, tema vend ja ka Ilves. Nimrodi Oskar läks Rõikale parajaste sel silmapilgul juurde, kui ta Mariega uisutas ja küsis, kuna ta võlgneva 5 kopikat ära maksab ja sõimas Rõigast. Küll oli aga pilge. – Siis läksime hulgani ümberkäidavate saanide peale. Seal olivad ka mitmed neiukesed. Sai loritud ja lauldud ja kisendatud. Niisugust kära ei ole ma veel uisuteel teinud, kui täna. – Olin ka Oskariga koos. Tema läks minu nõuandmise peale Salme juurde küsima, kas kirja kätte on saanud. Salme ei olevat lubanud kirja lahtigi teha, kuid teinud siisgi. Oskar kõneles temaga hulga aega ja tuli siis minu juurde. Mina olevat kirjas valetanud. Salme ei olevat mitte lubanud minu üle arvamist kirjutada, vaid jutu üle. Mina sain aga Oskarist teisite aru ja arvan, et tema mulle ka nõnda kõneles. Omas kõnes kaitses ta Salmet. Ütelsin, et sa katsud ju nendele meele järele olla. Läks pahaseks. Mina usun küll kindlaste, et tema nende meele järele katsus olla. On ka oma mõteid muutnud. Tähendab, mina olen siis ainukene, kes kõige rohkem tegi ja siisgi kindel on. Oskar läks uisuteelt ühes Valki, Rõika, Marie ja Salmega ära. Mina olin parajaste ümberkäidava saani peal ja laulsin kaunis kõvaste ühte lori laulu. Kui neid nägin, hüüdsin Oskarile järele: „Head söögi isu!“ – Uisuteele tulivad Pihlik ja Koort. Nad olivad Kübara pool tüdrukuga. Pihlik [...] parajaste, kui Kübara mamma sissetulnud. See oli veel lops! Nad vabandanuvad endid, üteldes, et Ilvest ootavat ja tulnuvad siis ära uisuteele, tüdruk ka ühes. Mõni asi. Elab Pihkva uulitsas ja teda tunnevad paljud ja ta ei keela ka. Uisuteelt tulime ühes ära. Kübar kutsus tüdrukut enda poole, kuid see ei tulnud. Oligi parem, sest et mamma ootas Kübarat kodus. – Magama läksin kella 3 ümber.

[1] Melitopol on linn Ukrainas.

Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.