Tulin hommiku kella ½ 8 ajal üles ja käisin kodus söömas. Viisin Kübara poole leiba. Ilves hommiku poolel tööle ei läinud. Õpisin pooltundi. Siis tuli Nõmberg sinna. Tegime talle ja Nimrodile nalja ja peitsime ihukatteid ära. Siis läksime välja. Saatsime Nõmbergi silmakliiniku juurde. Ei tahtnud teine uskuda, et see kliinik on. Tema arvanud mõne koolimaja olema. Oleks meil enne meelde tulnud, siis oleks ta kuhugi mujale saatnud. Kübar läks „Ю. Л.“ juurde, mina ja Nimrod kliinikusse. Seal katsusime õpida, kuid ei saanud. Poisid tulivad lugemise tuppa ja segasivad. Kella poole ühe ajal läksime, mina, Nimrod ja Truslit, eksamile. Brentzen pani Nimrodile esimeste jalgade üle küsimuse ette. Nimrod läks segi, aga ütles siisgi ka õigeste. Brentzen kukutas ta läbi. Siis tuli kord minu kätte. Seesama küsimus. Mina ütelsin talle, kuid läksin „пясть“ [1] seletamise juures segi ja nimetasin võrdlemise juures „скакательный сустав“i. [2] Kukutas läbi. See meie peale mõju ei avaldanud, vaid äratas veel nagu rõemsat tuju. Naersime tihti, kui Trusliti eksamineeriti. Ta ei teadnud ka suuremat midagi, kuid sai siisgi läbi. Lätlane lätlase poolt! Niisuguse eksami viisiga ei taha meie rahul olla ja ei pea teda eksamiks. Vähemalt peab kolm küsimust ettepanema, aga mitte ühe ainsama pealt inimest läbi kukutama. Näitas, nagu oleks ta meid tingimata läbi tahtnud kukutada. Ükskõik! Läheme neljapäeval. Peale eksami läksin Kübara poole, kuid teda ei olnud veel kodus. Siis läksin kodu, lugesin lehe ja „Голос Земли“ käest kirja läbi ja sõin. Siis läksin uuesti Kübara poole. Oli teine kodu tulnud. Aitasin tall ühe rehkenduse ülesande valmis teha. Kübaraga läksin ühes alla; tema kursustele, mina institudi. Meil oli kella 4 ajal usuõpetuse tund. Kolmandast kursusest oli alguses ainult kaks õpilast: mina ja Mihkelson. Schwartz [3] pidas mind Nimrodiks, ja kui ta seda nimetas, ütelsin mina, et Äru olen. Siis ütles ta, et see ükskõik olla. Mina aga vastasin, et Nimrod suurem „kelm“ on ja et mina rohkem tuntud olen. Tunniajal sai väiksel viisil „drama“ tehtud ja palju naerdud. Mina ütelsin poistele lausesid piiblist, mis iga kõlbsuse raamatust puuduvad. Nad on ju päris lori, kuid on siisgi piiblis. See on siis see jumala sõna, mida meie õpime ja mille järele elama püame. Niisuguse õpetusega mina aga mitte kuidagi rahul ei taha olla. Piibel on ju legenda, vanaaja roman, sel ajal kirjutatud, kui temas tähendatud seletused juba sündinuvad olivad. Tunniajal kõnelesin Schwartzile vastu Jeesuse üle. Mull on igatahes õigus, kui minu seisukohast Jeesuse elu ja Piibli peale vaadata. Kliiniku peale seletasin poistele Jeesuse „imetegudest“ arvatavaid võimalusi. Kella kuue ajal läksime Nimrodiga kliinikust minema. Tahtsime „Imperiali“ minna. Ta ostis Maasiku käest „Exterieri“ ära, ja müüs siis sama kümme kopikat odavamalt Saitschenkole ära. Enne kinosse minekut käisime Scharl Ruberi pool. Ta näitas ja luges meile keelatud pornografilisi luuletusi ette. Kaunis peenikesed, kuid kunstlise välimuse poolest mitte midagi. Ma kirjutan nendest mõned üles. „Imperialis“ olivad kaunis rahuloldavad pildid. Teatrist läks Nimrod kodu, mina aga Kübara poole. Ta oli veel uisuteel, kuid tuli varsti kodu. Ema oli tal seal ja mina lahkusin varsti, ja läksin Jacob Leppiku pool. Seal ajasime, mina, Leppik, Nõmberg ja ajakirjanik Tompi vend niisama tühist juttu tühistestest asjadest ja pilkasime üksteist. Kaunis lõbus oli olla. Ära tulin kella 10 ajal ja läksin kohe kodu. Seal sõin, kirjutasin „Meieaegse muinasjutu“ venekeelde ümber „Ю. Л.“ jaoks, ja viin ta kunagi Jurkatammi [4] poole parandada. Oleks väga peenikene, kui ta venekeeles ilmub. – Magama läksin umbes kella kahe paiku.
[1] „kämmal.“
[2] „põlveõnnal.“
[3] Wilhelm Schwartz oli Tartu Veterinaariainstituudis õpetaja (EAA, f. 404, n. 1, s. 598).
[4] Juhan Jurkatam (1921. aastast Tamm; 1858-1944) oli eesti õpetaja, ajakirjanik ja tõlkija. Oli tegev Tartu „Karskuse Sõbras.“
Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar