Pühapäeval, 22 jan.

Hommiku tulin kella 11 ajal üles. Lugesin „Päevalehte.“ „Perekonnalehes“ olivad kaks minu tõlket, Homo Novuse ja Charlotte Äru nimede all [1]. Peale lugemist läksin kingseppa tuppa kaardid mängima. Mängisime kuni ämarikuni. Siis läksin Kübara poole. Teda ei olnud kodus. Oli uisuteel. Ajasime Ilvesega mitmetest asjadest juttu. Kübar tuli kella 8 ajal kodu ja vandus jällegi Marie üle. Vastust ei olnud ta oma kirja peale veel ikkagi mitte saanud. Mina andsin talle nõu minu läbi kirja ära saata. Ta oli nõus ja lubas mulle esmaspäeval pooltoopi osta. Kirja kirjutasin mina. Ta sai kaunis pilkav, vähemalt minu meelest. Mina küll seda välja ei kannataks. Kirja sisse panime kolme üteltud „kuradi“ eest kolm kopikalist. Rahad mässisime „Estonia“ paberossikarpide [...] sisse. Küll võivad nad seal vihastada. Minule ei lähe see aga mitte korda. Kirja sees oli ka veel üteldud, et minu „Meieaegset muinasjutu“ lähemal ajal mitmel pool trükitult näha võivad. Kiri oli petetud, ninapidi veetud armastaja toonis kirjutatud, sest et Kübarale näitas, nagu oleks Marie talle lootust andnud. Kodu tulin kella 12 ajal. Magama läksin kell 2.

[1] „Perekonnaleht“ Nr. 3 1912, lk. 22-23.

Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.