30. dets.

Ma armastan vist teda. Näitab nagu oleks nõnda. Kui ma ei eksi, siis ei ole ka tema minu vastu mitte külm. See on kindel!

Ta tahab, et ma joomist maha jättan. [...]. Vaevalt täidan ma seda.

Tere tulemast!

Selle blogi kaudu tahan jutustada oma vanavanaonu Aksel Ärost, kelle mälestus on säilitatud tema üheksas päevikus. Siin ilmub esimest korda ta esimene päevik, mida ta pidas 15. jaanuarist 22. augustini 1912. aastal* Tartus ja, viimased kolm päeva, Peterburi lähedal Murinos. Ta kirjeldab oma viimaseid koolipäevi Tartu Veterinaarvelskrite kooli õpilasena, ta uue elu algust Venemaal ja tollast eesti ja vene ajakirjanduse tegevust Tartus, mida saame jälgida päevast päeva seitsme kuu jooksul. 

Aksel Danieli p. Äro sündis 8. augustil 1893. a. Kambja vallas Tartumaal ja suri 27. juulil 1938. a. Leningradis Venemaal. Ta oli eesti veterinaarvelsker, ajakirjanik ja tõlkija.

Blogi pöördub peamiselt suguvõsa uurijate ja ajaloolaste või ajaloost huvitatud inimeste poole, kelle huvi- või uurimisala on seotud 1910. aastate eesti ühiskonna ja igapäevase eluga Tartu linnas. Ka eesti vana kirjakeele uurijatele võib blogi pakkuda huvitavat lugemist.

Ise olen Rootsis sündinud eesti keele tudeng, nii et kui mu kirjakeel on veidi ekslik, siis palun vabandust.

Lõbusat lugemist!

* Järgnevad märkused 29. ja 30. detsembrist 1911. a. on kirjutatud lahtistel lehtedel.