13. märts 2012

Teisipäeval, 13 märtsil.

Hommiku magasin kaua. Kliinikus oli ainult vähe aega. Sealt läksin „Okraina“ trükikotta, kus seni olin, kuni Kübar lehed ärasaatis. Siis tulime tulema. Saime Alexiga kokku. Mina küsisin tema käest rohkem kontroll assistentide tegevuse üle. Nimelt tegi hra Grünvald [1] mõnedele velskeritele ettepaneku, kas nad mitte kontroll assistentide kursustele ei soovi minna. Kursused on ühe kuulised. Palk oleks neil 300-400 rubla aastas, prii korter ja ülespidamisega. Ei ole just halb. Peale selle võib ju veel ka velskeri ametiga eraldi teenida. Ehk lähen ma ka kursustele. Kodus ma lõuna ajal ei käinud. Sõin Kübara poolt. Ta ütles mulle, et kolivat reedel ära, kuid õhtu sain ma Nimrodi käest teada: Kübar lähevat homme uute korterisse, kuid tahtvat, et mina, Oskar, Suubi ja Rõigas neljapäeval tema vanasse korterisse läheks ja seal ukse taga kära teeks. Ta ei oleks meile oma uute korterisse minekust midagi teatanud. Jällegi üks sigadus sõprade vastu. Meie aga ei lähe. – Piibliloo tundi sain parajaks ajaks, kuigi kartsin, et hiljaks jään. Oli kõva vaidlemine õpetaja Schwartziga. Mina ütelsin, et ei saa mitte kuidagi seda usku uskuda, mida mõega ja tule läbi kuulutadi, mille hääks verd valati. Tema katsus tõendada, et paganad olevat enne usutoojate vastu ülesastunuvad, kuid see on vale. Nemad tungisivad meie maale, tapsivad inimesi, võtsivad nende vara enestele, ehitasivad meie abiga enestele kindlaid lossisid, et siis võimalus oleks julgeste nende ehitajaid tarbekorral maha tappa, ja sundisivad verega määritud usku vastu võtma. Ei ole ka ime, kui inimesed niisugust ei tahtnuvad. Seal on siis see usk! Kuulutas ju ometi Jeesus rahu. Peale selle ütelsin ma veel õpetajale, et Lutheri usk ei ole vististe mitte looja meelest alamale klassile määratud, sest et Luther ütles ühel maapäeval (sel ajal kui suur talupoegade mäss oli) umbes sellesarnaselt: „Tapke neid alatuid loomi!“ Ha-ha! Usk on siis ainult rikkastele! Ja seda pean mina uskuma! Ei! Seda ma ei või! Sai veel mitmete teiste asjade üle vastu vaieldud. – Täna küsisime prof. Schantöri käest, kuna ta meid „Pharmokologiaga“ eksamile võttab. Peale pühasid. Halb! Peale töö lõppu tegime kliinikus „drama.“ Õhtu oli mull lõpmata halb tuju. Elu läks nii vastikuks. Raha ei olnud. Mitmesugused mõtted käisivad läbi pea. Oleks ma juba koha peal. Ehk muutuks siis elujärg. Ei oleks ehk nii rahapuudust. – Kõndisin Rüütli uulitsas, vahtisin niisama. Kodu tulin kella poole kümne paiku. Lugesin romani ja rehkendasin. Läksin hilja magama. – Olen ennast ära külmetanud.

[1] Arvatavasti loomaarst Gustaf Grünvald (1888-?), kes õppis Tartu Veterinaariainstituudis aastatel 1907-1912.

Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar