Esmaspäeval, 12 märtsil.

Hommiku jäin kliinikusse hiljaks, nagu harilikult alati. Lõunaajal käisin „Okraina“ juures ja õhtul ka. Õhtu oli Kübara pool „Põrgu pasuna“ koosolek. Alguses toodi süüdistused nende vastu välja, kes juhtmõtest „Kõik ühe eest, ja üks kõikide eest“ üle astunud olivad. Kõige rohkem jäi Kübar süüdi, mis ka tõsi oli. Halvemine ei võinud ju mitte keegi talitada, kui tema. Tema teguviis oli, lihtsalt, häbematus. Ka Oskar ja Suubi jäivad osalt süüdi. Koosolek oli lahtine, nõnda et temast ka Nimrod ja Rõigas osa võisivad võtta, aga ainult mitte seltsi peaasjades. Kübar ja Nimrod süüdistasivad Mariet. Mina kaitsesin teda, sest et nüüd võimalikult erapooletu katsusin olla. Nende asjade arutamine oli väga tormine. Süütaks jäime ainult meie, – mina ja Ilves. – Nüüd tuli seltsiasjade harutamise küsimus kõne alla. Kõige enne teatas Kübar, et ta seltsist välja astub, siis Ilves, Oskar ja Suubi. Nõnda jäin siis mina üksi seltsi. Hea! Nõnda kaua, kui mina Tartus olen, ta ei kao. – Selsamal õhtul tegime – mina, Nimrod ja Kübar – otsuseks uut seltsi asutada. Nimeks oleks „Fraternitas Alcoholiensis.“ Ka värvid: punane, kollane ja valge – oleksivad tal olemas. Meie töötasime kaunis laialdase programmi välja. Selts põhjeneb jälle muidugi joomise peale. – Kübar läheb sealt korterist ära, Kesk uulitsasse. Talle on üles üteldud. Kodu tulin ma kella 12 ajal ja hakasin romanisid lugema, nõnda et kaunis hilja magama sain minna. Õpimise himu puudus. Raamatud olivad, kuid mis nendega teha, kui esimest ei ole.

Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.