Käisin kliinikus. Meie tahame Nimrodiga jala ümber maailma reisima minna. Enne teeme mõne eesti ja vene lehega kauba ära, et nad meie käest reisikirjasid vastu võtaksivad. Reis algaks meil juunikuul. Tartust sõidame raudteega Saksamaa piirini ja sealt läheksime jala edasi, kõik Europa riigid läbi. Europast Asiasse, Amerikasse ja Afrikasse. Australiasse ei lähe. Näljakartust meil ei ole, sest et tee peal ajalehtede toimetuste reisukirjasid avaldada anname. Reisiga arvame viie aasta jooksul valmis saama. Meil ei ole ju midagi kaotada, küll aga võita, nimelt – kuulsust ja ka rikkust, sest et meie eesti
ja vene lehtede käest alles peale tagasitulekut raha välja võttame. See on tore plaan. Ma kujutan enesele seda au ette, millega meid väljamaal vastu võetakse. See ei ole nüüd küll imeasi jala ümber maailma reisida, aga meie oleme ju nii noored. Nõnda siis, mina arvan kindlaste, et lähen, kui aga Nimrodist tulejat on. Õhtul läksin tunniks ajaks Kübara poole. Kõht hakkas valutama. Sealt tulin kella 8 ajal ära ja õpisin „Теорія ковки“t kuni kella üheni. Hommikul käskisin ennast kella nelja ajal üles äratada.
Sõnade ja nimede seletamiseks palun vt ka eelmised sissekanded ja neile kuuluvad viited.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar